Kiirem koduleht, aga kas ka odavam? Mida AI kasutamine tellija jaoks tähendab?

Kasutan AI-d oma töös muu hulgas tehniliste probleemide lahendamiseks. Näiteks siis, kui kodulehel tekib mõni viga, kujunduselement ei käitu soovitud viisil või on vaja uurida, mis lehe laadimiskiirust mõjutab. Varem oleksin võib-olla otsinud lahendust dokumentatsioonist, foorumitest ja erinevaid võimalusi katsetanud. Nüüd saan tehisintellekti abil kiiremini võimalike põhjusteni jõuda ja lahendusi proovida. Mõnikord on sellest tohutult abi.

Aga oletame, et klient pöördub minu poole tehnilise probleemiga, mille lahendan AI abiga 15 minutiga. Ilma tehisintellektita oleks see võib-olla võtnud kaks tundi. Võib-olla aga terve päeva. Või oleksin hoopis ise kümne minutiga õige lahenduse leidnud. Ma ei saa seda tegelikult teada.

Kui minu tunnitasu on 40 eurot, siis 15 minuti eest oleks tasu 10 eurot. Kahe tunni eest aga 80 eurot. Probleem, mille klient lahendatud sai, on mõlemal juhul sama. Kas selle väärtus sõltub tõesti nii palju sellest, kui kiiresti ma lahenduseni jõudsin?

Teenuste hinnastamisest rääkides kohtab sageli mõtet, et klient ei osta töötunde, vaid tulemust. Ja selles on palju tõtt.

Kui tellid kodulehe loomise teenuse, ei ole sinu eesmärk osta 40 või 80 tundi tööd. Sa tahad kodulehte, mis tutvustab sinu ettevõtet, aitab külastajal vajalikku infot leida, müüb sinu toodet või teenust, on usaldusväärse välimusega ja töötab korralikult nii arvutis kui ka telefonis. Samamoodi ei telli klient kolme tunni pikkust veaotsingut. Ta tahab, et tema veebisait jälle töötaks. Aga kas see tähendab, et kui tulemus on saavutatud, võib selle eest küsida ükskõik millist hinda? Ilmselt mitte.

Ka tulemuse väärtusel on piirid. Kliendil on õigus mõista, mille eest ta maksab. Ja kui mõni töö muutub tänu tehnoloogiale oluliselt lihtsamaks, on täiesti õigustatud küsida, kas see peaks kajastuma ka hinnas.

Siin tekib aga veel üks küsimus. Kui üks spetsialist lahendab probleemi 15 minutiga ja teine kulutab sellele kolm tundi, kuna tal puuduvad vajalikud teadmised või kogemused, siis kas teine peaks saama sama töö eest rohkem raha? Tunnipõhise hinnastamise korral võib nii juhtuda. Aga kui kiirem töö ei peaks alati tähendama väiksemat hinda, siis miks peaks aeglasem töö automaatselt tähendama suuremat hinda? Teisalt ei tohiks spetsialisti justkui karistada selle eest, et ta on õppinud probleeme kiiremini lahendama. Kuidas siis leida tasakaal?

Üks oluline asi, mis AI kasutamisest rääkides vahel tagaplaanile jääb, on tulemuse kontrollimine. AI võib mõne tehnilise probleemi lahenduseks pakkuda koodijupi mõne sekundiga. Aga see ei tähenda, et lahendus oleks tingimata õige või kohe kasutusvalmis.

Näiteks võib CSS-kood parandada ühe elemendi kujunduse arvutivaates, kuid tekitada sellega uue probleemi telefonivaates. Või võib kodulehe kiiruse parandamiseks soovitatud muudatus mõjutada hoopis mõne muu funktsiooni tööd. Seepärast tuleb AI pakutud lahendusi hinnata, rakendada ja testida. Mõnikord tuleb neid muuta või hoopis kõrvale jätta.

Ka Kirsike Kukk-Viiol Veebikoolist on Veebimajutuse blogis kirjutanud AI abil loodud rakenduste vigadest ja nende leidmisest. See tuletab hästi meelde, et töötav lahendus ja esmapilgul töötavana näiv lahendus ei ole alati üks ja sama.

See on natuke nagu JOKK-olukord: pealtnäha võib kõik korras olla, aga sisuliselt ei pruugi asi sugugi õige olla. Kodulehe puhul ei piisa sellest, et lahendus näib toimivat. See peab ka päriselt töötama.

AI võib vähendada lahenduse otsimisele kuluvat aega, kuid ei vabasta kodulehe loojat vastutusest lõpptulemuse ees. Samas ei tähenda see, et iga AI abil tehtud töö nõuaks tingimata tundidepikkust kontrollimist. Mõni lahendus ongi lihtne ja kiiresti kontrollitav.

See on üks küsimus, mille peale ma varem ilmselt poleks tulnudki. Mõned AI-tööriistad annavad vastuse sekunditega. Teised võivad keerukama ülesandega töötada kümme, viisteist või isegi kolmkümmend minutit.

Kuid mida teha selle ajaga hinnastamise seisukohalt? Kui annan AI-le ülesande ja ootan tema vastust, kas see kuulub minu tööaja alla? Minu enda tööprotsessis on üsna tavaline, et lasen AI-l midagi analüüsida või lahendust koostada, samal ajal tegelen mina aga muude asjadega. Vahepeal kontrollin, kas tulemus on valmis või vajab AI täiendavaid juhiseid.

Oleks keeruline põhjendada kliendile kogu seda ooteaega töötundidena, kui ma tegelikult tegelesin samal ajal millegi muuga. Samas kulub aega ülesande selgitamisele, tulemuse lugemisele ja hindamisele, vajadusel selle täpsustamisele ning lõpuks lahenduse kontrollimisele. See kõik on päris töö. Nii muudab AI midagi enamat kui lihtsalt töö tegemise kiirust. Ta muudab ka seda, mida me üldse tööajaks peame.

Minu enda praktikas on ette tulnud olukordi, kus olen kuni kümneminutilise töö üldse arveldamata jätnud. Kui töö on võtnud vähemalt 15 minutit, olen kasutanud poole tunni miinimumarvestust. Aga mida rohkem AI-d kasutan, seda rohkem paneb see mind mõtlema. Kui lahendan kliendi probleemi kümne minutiga, ei tähenda see, et lahendus oleks väärtusetu.

Samas ei tahaks ma, et klient tunneks, nagu küsiksin väikese paranduse eest põhjendamatult palju. Üks võimalus ongi kokku leppida väikeste tehniliste tööde miinimumtasu. See aitab arvestada ka aega, mis kulub probleemi mõistmisele, töö ettevalmistamisele ja kontrollimisele. Oluline on aga see, et klient teaks sellisest arvestusest enne töö tellimist.

Teine võimalus on projektipõhine hind, mille puhul lepitakse konkreetse tulemuse maksumus eelnevalt kokku. Mõlemal lähenemisel on oma koht.

Veebidisainer ja koolitaja Rino de Boer tõstatas ühes oma YouTube'i videos huvitava küsimuse: kuidas peaksime kodulehti hinnastama tulevikus, kus AI suudab suure osa kujundamisest ja ehitamisest ise teostada? Kas langetada hindu ja võtta vastu rohkem projekte, liikuda kallimate teenuste juurde või pakkuda hoopis midagi uut? See küsimus puudutab tegelikult kogu veebiteenuste turgu.

Kuna lihtsa veebisaidi loomine muutub järjest kättesaadavamaks, võib väheneda ka hind, mida ollakse valmis selle eest maksma. Ja ma arvan, et mõnel juhul on see täiesti põhjendatud.

Näiteks lihtsamate, üsna standardsete kodulehtede loomine võibki tänu AI-le odavamaks muutuda. Kuna sama tulemuse saavutamiseks on vaja vähem käsitsi tööd, vähem erioskusi ja vähem aega, on loogiline, et konkurents võib hindu allapoole tuua.

Kuid kõik veebisaidid ei ole ühesugused. Ühele ettevõttele võib piisata lihtsast ühelehelisest kodulehest. Teine vajab läbimõeldud ülesehitust, erinevaid funktsioone, olemasolevate süsteemidega ühendamist või erilahendusi. Kahe projekti hind ei pruugi olla võrreldav isegi siis, kui mõlema puhul kasutatakse tehisintellekti.

Mulle tundub, et AI abil saavutatud ajavõit ei pruugi alati väljenduma ainult väiksemas hinnas. Klient võib kasu saada mitmel viisil.

Esiteks võib töö kiiremini valmis saada. Kui lahenduste otsimine ja korduvad tehnilised ülesanded võtavad vähem aega, võib kogu projekt kiiremini edeneda.

Teiseks võib sama eelarvega saavutada põhjalikuma tulemuse. Aega, mis varem kulus mõne tehnilise probleemi lahendamisele, saab kasutada näiteks eri seadmevaadete viimistlemiseks või kasutusmugavuse parandamiseks.

Kolmandaks võivad mõned teenused muutuda odavamaks. Eriti juhul, kui tehisintellekt vähendab märgatavalt töö mahtu ja keerukust.

Siin on aga üks oluline tingimus: rohkem väärtust ei tähenda automaatselt rohkem funktsioone või keerukamat kodulehte. Mõnikord on kliendile kõige väärtuslikum hoopis lihtne ja hästi toimiv lahendus.

Rino de Boer pakkus oma arutelus välja veel ühe võimaluse: tulevikus ei pruugi koduleht olla enam kogu teenus, vaid osa laiemast lahendusest. Tema näeb võimalust aidata ettevõtetel AI-d oma töös kasutusele võtta. Ma ei arva, et iga kodulehtede looja peaks sellepärast hakkama AI-automatiseerimise spetsialistiks. Küll aga paneb see mõtlema, milles seisneb kodulehtede looja tegelik panus, kui tehniline teostus muutub järjest lihtsamaks.

Võib-olla muutuvad järjest olulisemaks oskus kliendi vajadustest aru saada, valida sobiv lahendus, märgata võimalikke probleeme ning ühendada tehniline teostus toimivaks tervikuks. AI saab selles palju aidata. Kuid keegi peab ikkagi otsustama, milline lahendus on konkreetse kliendi jaoks õige.

Olen selle artikli jooksul jõudnud korduvalt tagasi sama küsimuse juurde, millest alustasin. Kui AI aitab mul töö kiiremini valmis teha, kas peaksin kliendilt vähem raha küsima?

Minu vastus on praegu: oleneb. Oleneb sellest, kas tegemist on tunnitöö või kokkulepitud hinnaga projektiga. Sellest, kui palju AI tegelikult töömahtu vähendab. Sellest, milliseid oskusi ja vastutust töö endiselt nõuab. Ning sellest, millist kasu klient lõpptulemusest saab.

Kui klient maksab kokkulepitud tunnitasu, peaks arvestus lähtuma tegelikust tööajast, mitte sellest, kui kaua töö ilma AI-ta oleks kestnud. Kui aga oleme kokku leppinud valmis kodulehe hinna, ei pea see automaatselt vähenema iga kord, kui leian ülesande tegemiseks kiirema viisi.

Samas ei saa me teenusepakkujatena ignoreerida seda, et tehisintellekt muudab turgu ning mõned varem ajamahukad tööd muutuvad järjest lihtsamaks. Võib-olla polegi kõige olulisem küsimus, kas AI kasutamine peaks teenuse odavamaks tegema. Olulisem on, kas klient saab aru, mille eest ta maksab, ja kas teenusepakkuja suudab oma hinda põhjendada ka siis, kui töö tegemise viis muutub. Minu jaoks on see endiselt küsimus, mille üle mõtlen ja millele oma töös järjest paremaid vastuseid otsin.

Allikad:

• Rino de Boer – arutelu kodulehtede hinnastamisest AI ajastul
• Kirsike Kukk-Viiol – Programmeerimine ja vaibkoodimine: kuidas tehisaru loodud rakenduses vigu üles leida?